NBA AJALOO 10 KÕIGE KEHVEMAT DRAFTI VALIKUT!

Ookeanitaguses liigas toimub igal suvel NBA draft ehk noormängijate valimine. Sel suvel osutus drafti esimeseks valikuks John Wall, kellest oodatakse järgmist NBA superstaari. Drafti esimeseks valikuks on saanud sellised korvpallitähed nagu Lebron James, Shaquille O'neal, Allen Iverson kuid alati aga pole nii, et parim mängija valitakse esimesena. Olete kunagi kuulnud sellist nime nagu LaRue Martin? Ilmselt mitte. 1972. aasta oli just tema drafti esimene valik, kuid ühtlasi üks kümnest NBA ajaloo kõige ebaõnnestunumast drafti valikust. 




10. Michael Olowokandi – Los Angeles Clippers (1. valik, 1998)

NBA ajaloo ühel nõrgimal meeskonnal Clippersil on viimase 25 aasta jooksul olnud rohkem loteriivalikuid (loe: esimesed 14 valikut) kui ühelgi teisel meeskonnal, täpsemini 21. Kedagi neist mängijatest pole saatnud eriline edu – Clippersi särgis on neist NBA tähtede meeskonda valitud vaid Danny Manning.
Clippersile naeratas õnn kõigepealt 1998. aastal, mil esimest korda klubi ajaloos saadi õigus NBA drafti esimesele valikule. Valituks osutus Nigeerias sündinud 213 cm pikkune Michael Olowokandi, keda eelistati sellistele meestele nagu Mike Bibby, Vince Carter, Antawn Jamison, Paul Pierce ja Dirk Nowitzki. Clippersi toonane mänedžer Elgin Baylon ütles pärast drafti: „Usun, et Olowokandist saab suur korvialune jõud nagu Alonzo Mourning või Tim Duncan. Ta on selle drafti kõige andekam mängija.“
Kahjuks nii siiski ei läinud, oma esimesel hooajal NBA-s viskas Olowokandi keskmiselt 8,9 punkti ja võttis maha 7,9 lauapalli. Kusjuures seda oli rohkem kui Dirk Nowitzkil oma debüüthooajal. Ent erinevalt Nowitzkist jäid need statistilised näitajad ka mehe kümme aastat kestnud karjääri keskmisteks. Clippersi fännid jäävad igavesti mõtlema, et mis oleks saanud, kui...

9. Russell Cross, Golden State Warriors (6.valik, 1983)




 Golden State Warriorsi ajalugu mäletab ridamisi ebaõnnestunuid drafti valikuid.
Nagu näiteks Adonal Foyle enne Tracy McGradyt, Todd Fuller enne Kobe Bryantit, Joe Smith enne Kevin Garnetti ning valikud, millest selles looski veel juttu tuleb. Üks Warriorsi ämbritest oli 210 cm pikkune Russel Cross. Cross valiti 1983. aasta draftis Golden State Warriorsi poolt 6. valikuna ning mees veetis NBA-s üheainsa hooaja. Mehe karjääri keskmisteks näitajateks NBA-s jäid 3,7 punkti, 1,8 lauapalli ja 0,5 resultatiivset söötu.
Pärast Russel Crossi osutusid samas draftis valituteks näiteks Dale Ellis, Jeff Malone ja olümpiavõitja Clyde Drexler.





8.    Kwame Brown – Washington Wizards (1.valik, 2001)

Selle valiku tegi toonane Wizardsi mängija ja president ühes isikus – Michael Jordan. See oli talle esimene kogemus valida klubile NBA draftist noormängijat. Jordani valikuks osutus 19-aastane jõulise kehaga tsenter Kwame Brown, keda ta eelistas Tyson Chandlerile ja Pau Gasolile. Samuti olid selles draftis Joe Johnson,Tony Parker ja Gilbert Arenas. Jordan selgitas hiljem, et tema plaan oli vahetada otse keskkoolist NBA-ga liitunud noormängija Elton Brandi või mõne teise tollase staari vastu – seda aga ei juhtunud.
Oma debüüthooajal Wizardsi särgis olid Browni näitajad väga kesised - 4,5 punkti ja 3,5 lauda. Jordanit süüdistati haruldase võimaluse käest laskmises ja kui legend järgmisel hooajal oma karjääri lõpetas, ei soovinud pealinna klubi meest enam võistkonna juhtkonda.
Korvpallispetsialistide meelest võis oma jälje Browni kehvale karjäärile jätta just Jordan, kes meest hooaja jooksul avalikult kritiseeris ning tema enesekindlust niiviisi oluliselt alla viis. Teised aga näevad probleemi Browni pühendumuses, või õigemini selle puudumises. 2005. aasta play/offide ajal jättis Brown trenni tulemata väidetava kõhuvalu tõttu, kuigi samal päeval nähti meest hiina restoranis einestamas. Wizardsi peatreener eemaldas Browni meeskonnast hooaja lõpuni ja suvel vahetati ta Lakersisse. Kusjuures see vahetus tõi Wizardsisse Caron Butleri, kes hiljem võlurite sinises särgis ka tähtede meeskonda valituks osutus. Browni ei saatnud Lakersis edu ja pärast nelja hooaega Los Angelese klubiga vahetati ta Memphis Grizzliesisse.
Sel suvel sai mehest vabaagent pärast ebaõnnestunud hooaega Detroit Pistonsis, kus ta kogus keskmiselt  3,3 punkti ja 3,7 lauda. Kosilasi mehel mõistagi palju polnud, aga siiski leidus keegi, kes soovis talle uut võimalust pakkuda. See keegi oli...  Michael Jordan. Kes oleks osanud arvata, et Jordan, praegune Charlotte Bobcatsi omanik, enam kunagi Kwame Browni näpuotsagagi puudub, aga just nii läks – üheksa aastat hiljem Brown ja Jordan nn taasühinesid.
Seekord oli otsus siiski suhteliselt riskivaba, sest Brown teenib hooaja eest Bobcatsis liiga miinimumpalka. Ees ootav hooaeg  näitab, kas Brownil õnnestub ennast Jordani silmis rehabiliteerida või mitte.



7. Nikoloz Tskitishvili – Denver Nuggets (5. valik, 2002)

Pärast 1998. aasta drafti, kust tõusis esile Dirk Nowitzki, lootsid paljud NBA klubid leida draftist uut Nowitzkit ehk Euroopa viskavat koljatit. Üks taolistest mängijatest 2002. aasta draftis oli Nikoloz Tskitishvili – pikk ja korraliku viskega. See oli sisuliselt kõik, mida Denver Nuggetsi tollane mänedžer Kiki Vandeweghe sellest mehest teadis. Ometigi sellest piisas, et võtta Amare Stoudemire asemel 5. valikuna tundmatu Gruusia noormees.
Seda valikut peetakse NBA drafti ajaloo üheks suurimaks šokiks. Vähe sellest, et enamus NBA fänne kuulis mehe nime esimest korda, polnud Tskitishvili ka Euroopas kuigi suur staar. Drafti-eelsel hooajal tuli ta praeguse New York Knicksi peatreeneri Mike D'Antoni käe all Treviso Benettoniga Itaalia meistriks, kuid viskas keskmiselt vaid 6,6 punkti. Väidetavalt võitis grusiin Vandeweghe poolehoiu hoopis drafti-eelsetel treeningutel, kus ta olla olnud väga edukas ja jahmatanud paljude meeskondade skaute.
NBA-s mängides jahmatas Tskitishvili aga vaid saamatusega. Ta mängis seal edutult neli hooaega, visates mängus alla kolme punkti.
2006. aastal naasis Tskitishvili Euroopasse, kuid edu pole saatnud teda siingi – nelja aasta jooksul on mees mänginud nelja klubi eest ja on vaid korra visanud hooaja jooksul keskmiselt üle kümne punkti.
Nuggetsi fännide hinge see käkk siiski kauaks kriipima ei jäänud, sest juba aasta pärast 2002.  aasta drafti sooritas Pistons Darko Milicici näol veel suurema möödalasu ning Nuggets ise draftis Carmelo Anthony, kellest on saanud tänaseks NBA üks suurimaid tähti.



6. LaRue Martin – Potland Trail Blazers (1. valik, 1972)



 LaRue Martini näol on tegemist ilmselt kõige halvema mängijaga, kes on valitud NBA drafti 1. valikuna. Valijaks oli Portland Trail Blazers, kes eelistas 212 cm pikkust Loyola ülikooli tsentrit tulevastele kuulsuse halli liikmetele Bob McAdoole ja Julius Ervingule. Samas peetakse 1972. aasta drafti väga nõrgatasemeliseks, peale McAdoo ja Ervingu ei tulnud sealt ühtegi edukat pallurit. Samuti tuleb arvestada, et 28 aastat tagasi puudus võimalus vaadata mängijate videoid ja sestap oli   õige valiku tegemine oluliselt raskem. Ent kui sa valid NBA drafti esimese valikuna mehe, kes mängib liigas vaid neli aastat ning viskab selle aja jooksul 5,3 punkti ja võtab 4,6 lauda, on tegemist siiski ühe kõigi aegade halvima drafti valikuga.
1976. aastal vahetas Portland Martini Seattle SuperSonicsisse, kuid mees otsustas karjääri lõpetada. Järgmisel hooajal tuli Portland esmakordselt NBA meistriks. Praegu töötab Martin kullerifirmas UPS.





5. Robert Traylor – Milwaukee Bucks (6.valik, 1998)

Ametlikult valis Traylori Dallas Mavericks, aga tegelikult oli see Milwaukee Bucksi praak. Nimelt jõuti drafti õhtul kokkuleppele, et Mavericks valib Bucksile 6. valikuna Robert Traylori, kes vahetatakse hiljem Bucksi 9. valiku Dirk Nowitzki ja 19. valiku Pat Garrity vastu. Mavericksi sihtmärk oli algusest peale Nowitzki. Drafti õhtul selgus, et nad olid ainsad, kes huvitusid Nowitzki draftimisest nii vara, seega jõutigi Bucksiga kokkuleppele.     
Bucksi valiku teeb veelgi halvemaks tõsiasi, et vahetult pärast nende 9. valikut valis Boston Celticks endale Paul Pierce. Seega oli Bucksil käega katsuda 2008. aasta NBA finaalide mvp Paul Pierce ja 2007. aasta põhihooaja mvp Dirk Nowitzki (mehed on kahe peale osalenud 17 korda NBA tähtede mängul), aga valituks osutus ülekaaluline Robert Traylor.
Trayloril oli ülikooliaastatel pidevalt probleeme kaaluga, aga imelisel kombel võttis ta vahetult enne drafti oluliselt alla. Enne Bucksiga liitumist mängis ta Michigani ülikoolis, saavutades oma parimal aastal 16 punkti ja 10 lauda mängu kohta. Mees teenis hüüdnime The Tractor ehk Traktor pärast seda, kui oli lõhkunud ühes ülikoolimängus korvilaua. NBA-s Traktor aga läbi ei löönud, seitsme hooaja jooksul viskas ta keskmiselt 4,8 punkti ja võttis 3,7 lauda. Mehele sai taas probleemiks kehakaal, oma natuke rohkem kui kahemeetrise pikkuse juures kaalus ta halvimatel aegadel lausa üle 140 kg. 2005/2006 kirjutas Traylor alla lepingule New Jersey Netsiga, aga ta ei läbinud arstlikku läbivaatust ja tehing jäi pooleli. Viimati müras mehemürakas Pueto Rico liigas, kus ta valiti 2010. aasta parimaks kaitsemägijaks.


4.Chris Washburn - Golden State Warriors (3. valik, 1986)

Chris Washburn oli üks paljudest 1986. aasta traagilise drafti tõsistest läbikukkujatest. Washburn, William Bedford (6. valik) ja Roy Tarpley (7. valik) visati narkootikumide kasutamise tõttu NBA-st välja, Len Bias (2. valik) suri aga päev pärast drafti kokaiini üledoosi. Kui Biasi juhtum šokeeris kogu spordimaailma, siis Washburni mänguvälised probleemid olid juba kõigile teada. Keskkoolis oli ta superandekas korvpallur, tagades endale sellega koha ülikoolis vaatamata tõsiasjale, et lõpueksamil saavutas ta 1600 võimalikust punktist hädised 420. Oma esimesel aastal North Carolaina ülikoolis jäi 211 cm pikkune tsenter vahele muusikakeskuse varastamisega, mille eest talle määrati 48 tundi reaalset ja viis aastat tingimisi vangistust. Mees ei ilmunud pahatihti treeningutele ning tarvitas väidetavalt  enne mänge alkoholi. Vaatamata oma probleemidele viskas Washburn ülikooli viimasel aastal keskmiselt 17,6 punkti ning 1986. aasta   draftis valis Golden State Warriors ta kolmanda valikuna. Kuid nagu kiirelt selgus, osutus Washburn murelapseks ka dollari liigas. Kolm kuud pärast Washburni esimest mängu suunati ta kokaiini võõrutusravile.
 Oma kolmandal aastal liigas jäi mees taas vahele narkootikumidega, mispeale ta eemaldati liigast terveks 1988/89 hooajaks. Vahetult pärast mängukeelust vabanemist andis Washburn taas positiivse narkotesti,  teenides sellega eluaegse mängukeelu NBA-s. Oma lühikese  karjääri jooksul jõudis ta visata kokku vaid 222 punkti.
Pärast NBA „karjääri“ veetis mees tihti aega trellide taga ning mingil hetkel sai temast koguni kodutu. Tänaseks on Washburn oma elu siiski rööbastele tagasi saanud, 44-aastane mees väidab, et on olnud puhas juba viimased kümme aastat ja loodab, et tema lugu on õpetuseks paljudele noortele.


3.Joe Barry Carroll - Golden State Warriors (1. valik, 1980)

Joe Barry Carroll oli tegelikult igati korraliku tasemega mees. Ta viskas karjääri jooksul keskmiselt 17,7 punkti ja võttis 7,7 lauda ning valiti 1987. aastal ka NBA tähtede meeskonda. Kuid kõike seda varjutab see, mille Golden State Warriors Carrolli saamiseks ära andis. Warriors vahetas eelneval hooajal säranud Robert Parishi ja oma kolmanda drafti valiku, Boston Celticksi esimese valiku vastu. Warriorsi valik oli Carroll, Celticksil aga Kevin McHale. Sellega aitas Warriors Celticksil ehitada Larry Birdi ümber meeskonna, mis juba aasta pärast 1980. aasta drafti NBA meistriks krooniti. Koos Birdiga moodustasid tolle meeskonna tuumiku just McHale ja Parish ning aastatel 1984 ja 1986 tuldi taas NBA meistriks. Kevin McHale ja Robert Parish on tänaseks päevaks NBA kuulsuste hallis, Joe Barry Carrollit mäletatakse aga kui ühte järjekordset Golden State Warriorsi halba drafti valikut.





2.Darko Milicic – Detroit Pistons (2. valik, 2003)

Carmelo Anthony, Chris Bosh ja Dwayne Wade – need on mehed, kellest Pistons loobus, et valida 17-aastane serblane Darko Milicic. Eelmainitud kolmest on saanud koos Lebron Jamesiga (kes valiti samas draftis esimesena) NBA uue põlvkonna suurimad staarid, Darko Milicic on aga karjääri jooksul visanud keskmiselt 5,6 punkti ja koguud kuulsust rohkem 2007. aasta EM-il kohtunike rämeda sõimamisega.
Milicic oli talendirohke 2003. aasta drafti must hobune. Teda peeti uueks Nowitzkiks ja Pistonsi skaut Will Robinson võrdles meest lausa noore Chamberlinega. Enamus spetsialiste ennustas mehele NBA-s helget tuleviku. Nii aga ei läinud. Kuigi serblane tuli juba oma esimsel hooajal NBA meistriks, oli tema roll selles pea olematu, pääsedes hooaja jooksul keskmiselt mängu vaid 4,7 minutiks. Milicicile lihtsalt ei leitud hästi komplekteeritud Pistonsi meeskonnas kohta. Kujutage nüüd ette, kui Pistonsi president Joe Dumars oleks Milicici asemel draftinud Wade või Anthony... 2004. aasta tiitel oleks tõenäoliselt lisa saanud ja Pistons oleks endiselt üks NBA parimaid meeskondi.
Kuid võib-olla oleks ka Milicici karjäär paremini kulgenud, kui ta poleks pidanud toona 18-aastase supertalendina Pistonsi pinki nühkima. Kaks ja pool hooaega Pistonsis Rasheed Wallace, Ben Wallace ja Tayshaun Prince varjus olnud Milicic vahetati 2005.  aastal Orlando Magicusse, kus mees ka ennast vaikselt leidma hakkas, näidates kohati päris häid esitusi. Paraku otsustas Magic 2007. aasta suvel serblase teenetest loobuda ja sõlmida Rashard Lewisega hiigellepingu. Milicicile see hästi ei mõjunud ja mees langes Memphis Grizzlieses taas pingile. Mullu vahetati ta hooaja alguses New York Knicksi, kus ta mänguminutid veelgi langesid. Pettunud mees teatas, et lõpetab karjääri NBA-s ja hakkab 2010/11 hooajal mängima taas Euroopas. Ilmselt oleks nii ka läinud, kui poleks sündinud väikest sorti ime.
Nimelt vahetati ta eelmise hooaja keskel Minnesota Timberwolvesi ja 24 mängu jooksul keskmiselt 8,3 punkti visanud mees hakkas Timberwolvesi presidendile, David Kahnile niivõrd meeldima, et Kahn otsustas pakkuda Milicicile lepingut, mis toob serblasele nelja aasta jooksul sisse 20 miljonit USA dollarit. Paljude arust tegi Kahn – üks enim kritiseeritud klubijuhte NBA-s – sellega ränga vea. Kahn ise aga nii ei arva ja võrdles NBA TV otse-eetris sajandi halvimat drafti valikut, endise superstaari ja praegust NBA analüütiku Chris Webberiga. Selle peale lausus Webber: , Ära kunagi kasuta minu nime Darko Milciciga ühes lauses!“

1.Sam Bowie - Portland Trail Blazers (2.valik, 1984)

Sam Bowie`t peetakse ülekaalukalt kõigi Põhja-Ameerika liigade kõige halvemaks drafti valikuks. Mitte sellepärast, et ta oleks olnud kohutavalt halb mängija. Bowie oli täiesti keskpärane NBA tsenter, kelle karjääri segasid pidevad vigastused. Hoopis sellepärast, et Sam Bowie oli mees, kes valiti enne... Michael Jordanit!!! Trail Blazers jättis valimata tulevase kuuekordse NBA meistri, kuuekordse NBA finaalide MVP, viiekordse põhihooaja MVP ja kuulsuste halli liikme. Milline kolossaalne viga!
Tegelikult oli Trail Blazersi eesmärk draftida  Hakeem Olajuwon, kuid nädal enne drafti kaotati mündiviskes Houston Rocketsile esimene valik (1984. aastal polnud veel tänapäeval kasutusel olevat loteriisüsteemi, mis paneb paika valimisjärjekorra, seega otsustas esimese valija kulli ja kirja viskamine). Rockets valis ilma suurema üllatuseta esimese valikuna Olajuwoni Portlandi eest ära. Porltand vajas aga hädasti tsentrit, seega otsustati loobuda nii Jordanist (3. valik), Charles Barkleyst (5.) kui ka John Stocktonist (16.), et valida 216 cm pikkune Sam Bowie. Portland ei hoolinud ka tõsiasjast, et Bowie jättis Kentucky ülikoolis koguni kaks tervet hooaega põlvevigastuse tõttu vahele. Vigastused jälitasid meest ka edaspidi – viie hooaja jooksul Portlandi ridades käis ta platsil vaid 140 kohtumises. Järgmise valikuna valis Chicago Bulls kolmandana Michael Jordani.
Mis oleks saanud, kui Portland Trail Blazers oleks valinud Jordani? Portlandil oli ees ootamas juba Clyde Drexler, kes kuus aastat hiljem Trail Blazersi NBA finaali vedas. Blazersist oleks saanud tõenäoliselt aastateks NBA valitseja. Me ei mäletaks Chicago Bullsi kuut tiitlit, ei mingit Lakersit. See oleks muutnud NBA ajalugu.